Oli kodu meil sisemaa poldudevoos, Voi ranniku liivasel rannal, Voi saarel kus vihane tormidesoost Kais paeval ja ool meie kannul. Me tulnud ja moodustan
Oo pime ja paat loikab vahutavat merd, silmapiirilt kaob Eestimaa rand, jalle kodumaa pinnal voolab vaenlaste verd, keda peksmas on eestlaste vaed. Jalle
Oh saja lumel?rts minu haua peale ?ks t?rts, et saaksin unustud, kuhu olen peidetud. Ja see kes oli mul veel armsam kui k?ik muu nii vaikselt m??da l?
?htu p?ikese viimased kiired l??ne taevasse s?rama l?id ja kui ?? sinult kajaka tiivul kodu randadelt s?numeid t?i. Minust maha j?i kodune talu, kivid
Mets m?hiseb nii v?imsalt kutsuvalt, v?id varju siit sa leida puude alt, kui kommunistid pimedamal ??l sind kodunt tahtvad viia sunnit??l'. Mets m?hiseb
On palju aega laind, kui olin vaba ma nuud metsavennana pean elama. Ei see mind kurvaks tee, et moodust kevade ja elulobudest pean loobuma. On vaikne
Kord v?itles L?una-Venemaal kaugel Doni steppides ?ks vapper eesti pataljon lauldes laulu kuradist. Meid paisati itta kord l??nde k?ikjal seisime kaljudena
On palju aega l?ind, kui olin vaba ma n??d metsavennana pean elama. Ei see mind kurvaks tee, et m??dust kevade ja elul?budest pean loobuma. On vaikne ?
See oli muistsel aal kui vabariik me maal. Ja venelasel kitsaks laks omal maal. Ai-ui-ai-jaa, ti-ral-lal-laa, ja venelasel kitsaks laks omal maal. Ai-
S?jateedel ma s?itsin neljak?mnendal aastal. ?le laia polaaride maa. L?bi metsa l?bi stepi ?le p?llu viis ratsu kuni m??k talle t?kkeks oli ees. L?bi
Ohtu paikese viimased kiired laane taevasse sarama loid ja kui oo sinult kajaka tiivul kodu randadelt sonumeid toi. Minust maha jai kodune talu, kivid
Veel metsad meil on vabad ja voimsalt muhavad ja soode sopid, rabad me mehi varjavad. Jaa kindlaks eesti veri, jaa kindlaks Eestimaa, ei iial tibla ori
Seal metsaserval vaikses majas, kus elasid mu vanemad, seal metsaserval vaikses majas on pesa teinud punased. Ai-tshih-ai-tshah-ai-tshah ai velled me
Oli kodu meil sisemaa p?ldudev??s, V?i ranniku liivasel rannal, V?i saarel kus vihane tormides??st K?is p?eval ja ??l meie kannul. Me tulnud ja moodustan
Oh saja lumelorts minu haua peale uks torts, et saaksin unustud, kuhu olen peidetud. Ja see kes oli mul veel armsam kui koik muu nii vaikselt mooda laen
Me seisame Ilmeni aares Meil tuntud on Volhovi sood Ja Ukraina steppides kaugel On soitnud me jarelveoreed Ei ole meil kodu ei paika Kord siin kord jallegi
Ules Eesti maleva, nuud Parnu piirist Peipsini ja Valgast Viru veereni sa rutta kaitsma kodumaad, me vabadust on varitsemas rohujad. Ules Eesti maleva
Kord voitles Louna-Venemaal kaugel Doni steppides uks vapper eesti pataljon lauldes laulu kuradist. Meid paisati itta kord laande koikjal seisime kaljudena
